Sotsiaalteenused ja toetused
Sotsiaalteenuste ja vältimatu sotsiaalabi andmist korraldab kohalik omavalitsus.
Sotsiaalteenuseid on õigus saada:
- Eesti alalisel elanikul
- Eestis seaduslikul alusel elaval välismaalasel
- Eestis viibival pagulasel.
Iga kohalik omavalitsus kehtestab abi andmise korra, mis sisaldab sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Seega võib erinevates omavalitsustes saada erinevaid sotsiaalteenuseid ning ka reeglid nende saamiseks võivad erineda.
Sotsiaalteenuse saamiseks peab inimene pöörduma oma elukohajärgsesse omavalitsusse, kes teeb otsuse, kas ja millist abi inimene konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidiseks toimetulekuks vajab. Otsus abi andmise või sellest keeldumise kohta peab olema selgelt sõnastatud ja inimesele arusaadavalt põhjendatud.
Kohalikul omavalitsusel on õigus võtta sotsiaalteenuse osutamise eest tasu, mille tingimused ja suuruse otsustab omavalitsus. Tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku majanduslikust olukorrast, kuid tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.
Kohaliku omavalitsuse korraldatavad sotsiaalteenused
Kohaliku omavalitsuse (vald, linn, linnaosa) poole võib pöörduda järgmiste teenuste saamiseks:
- koduteenus – täisealise abistamine kodustes toimingutes ja asjaajamises
- väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – täisealise abistamine ja hooldamine hoolekandeasutuses
- tugiisikuteenus – täisealise inimese ja/või lapse motiveerimine, juhendamine ja iseseisva toimetuleku arendamine
- täisealise isiku hooldus – puudega täisealise inimese abistamine õiguste ja kohustuste kandmisel
- isikliku abistaja teenus – puudega täisealise inimese abistamine igapäevastes toimingutes
- varjupaigateenus – täisealisele inimesele ajutise öömaja võimaldamine
- turvakoduteenus – lapsele või täisealisele inimesele ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja kriisiabi võimaldamine
- sotsiaaltransporditeenus – puudega inimesele kohase sõiduki kasutamise võimaldamine
- eluruumi tagamine – sobiva eluruumi kasutamise võimaluse loomine inimesele või perele, kes seda ise pole võimeline leidma
- võlanõustamisteenus – võlgnevus- ja toimetulekuprobleemiga inimese nõustamine võlgnevuste lahendamisel ja ennetamisel
- lapsehoiuteenus – 1,5–3-aastase lapse ja kuni 18-aastase raske või sügava puudega isikule lapshoiuteenuse tagamine, et toetada lapse hooldusõigust omava inimese toimetulekut ja töötamist.
Kui keegi kohaliku omavalitsuse elanikest peaks neid teenuseid vajama, tuleb need abivajajale ka tagada. See tähendab, et kohalikul omavalitsusel pole õigust keelduda nende teenuste korraldamisest oma elanikele.
Riigi korraldatavad sotsiaalteenused
- Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – kõigile puudega inimestele ja osalise või puuduva töövõimega inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi puudest või erivajadusest tulenevate piirangutega toimetulekuks.
- Proteeside, ortopeediliste ja muude tehniliste abivahendite ostmise või üürimise osaline kompenseerimine.
- Erihoolekandeteenused on mõeldud täisealistele isikutele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks professionaalset kõrvalabi.
- Lepitusteenus – kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud lepitusmenetluse korraldamine ja selle tulemusena sõlmitud kirjaliku kokkuleppe tingimuste täitmise kontrollimine.
- Ohvriabiteenus – kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine.
- Asendushooldus – lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda ehk siis eestkoste, asenduskodu võimaldamine või hooldamine teises perekonnas.
Lisaks neile teenusele saavad lapsed ka mitmeid projektipõhiseid teenuseid. Täpsemat infot saab sotsiaalkindlustusametist infotelefonil 612 1360 või ameti kodulehelt rubriigist “Lapsed, pered” (“Teenused lastele ja peredele”).